kui tõenäoline on, et keegi viiks mind praegu ja kohe kuskile mõnusale soojale saarekesele ilma midagi vastu küsimata? eriti vist mitte.
tahaks asju rahulikult võtta ja mitte nii paljude asjade pärast muretseda, for real. ei viitsi tõmmelda igast jamade ja mõttetute inimestega kes muud kui sitta keerata ei oska. why won't you die? tõesti ei viitsi no, mõistate? miks ma ei võiks olla õnnelik? miks on vaja olla selline vastik ülbe tuim inimene? ma saan närvivapustuse vaikselt. okei no, olen kes olen, teised võiksid ka sellega leppida. mõnda aega tagasi ma vähemalt viitsisin naeratadagi, poh see et feigilt aga vähemalt ma ei olnud nii faking tuim siis. oeh, suvi võiks olla. ema võiks jälle kolmeks kuuks maale minna, nii et ma saaksind end vabalt tunda. ma ei viitsi ennast kellegagi siduda, ainult jama tuleb sellest koguaeg. mõttetu... segane...
ei taha. ei viitsi. ei jaksa.
pole mõtet.




















